Kätele hakkavad juba sinikad tekkima, kuid jätkan harjutust meelekindlalt. Paariline on haaranud mul vasakust käest ning minu eesmärk on see koos löögiga lahti tõmmata. Partneri suust kostab vaikselt väike ai, kui rusikaga suures tuhinas teda löön.
Tallinna Tehnikagümnaasiumi aulasse trenni tulles teadsin Wing Tsunist vaid seda, et seda on harrastanud võitluskunstide guru Bruce Lee. Tegelikult ei öelnud seegi mulle kuigi palju.
Saalis ringi vaadates saab kohe selgeks, et siin pole tegemist aeroobikatrenniga, kus kõik on riides, nagu süda soovib. Kohustuslikud on tumedad püksid ning valge pluus. Seega seisab aula täis algajaid ühetaolises rõivastuses nagu rivvi seatud rühm sõdureid (potisoenguga noormehel on seljas Bruce Lee pildiga särk, millele treener tunnustava pilgu heidab).
Klubi Riveta Wing Tsuni treener Armin Pajula sõnastab esimeses trennis reeglid ning annab need lausa paberil kätte. Näiteks ei tohi seista käed rinnal ristis ning treenerit tuleb tänada peanoogutusega. Lihtne, kuid see kipub trenni jooksul ikka meelest minema ja iga kord kui treener tähelepanu pöörab, et käed on jälle rinnal ristis, on mul jube piinlik. Õnneks pole ma ainus, kellel selline halb komme küljes on.
Peale trennireeglite saab selgeks, et võitlusstiilis endas reegleid polegi. Treener Armin Pajula selgitab: „Kallaletungija ei järgi reegleid, seega peab ka ennast vahendeid valimata kaitsma.“ Kuna ründaja ei oota ka nii kaua, et jõuaksid enne kaklust paar soojendusharjutust teha, asume kohe põhiharjutuste juurde.
Treeninguks valmis!
Sätin
pöiad sisse ning põlved kõveraks – kõrvalt paistab, nagu tahaks ühte
heasse kohta minna. Kokkupandud põlved kaitsevad löökide eest
jalgevahele ning tasakaal on siis parem. Naiste ürgne instinkt jalad
risti hoida toimib suurepäraselt. Näen eemalt, et mehed tunnevad end
veidi ebamugavalt, sest see asend pole just kugi macholik.
Seda asendit tuleb hoida kogu treeningu vältel, mis on keeruline, sest
pöiad tahavad ikka väljapoole keerata ning põlved sirgu minna.
Järgmisena näitab treener ette mõned põhiharjutused kätele.
See on alles algus
Mõtlen
hirmuga, et kohe-kohe lähevad käed sõlme. Õnneks ei lähe ja pikkamisi
saan aru kuidas käsi ühte ja teistpidi keerata nii, et vasak käsi on
kogu aeg peal. Wing Tsunis toimub kõik ülikiiresti – vastase ja ka oma
löökide tunnetamine on väga oluline. Libistan vasaku käe lööki
imiteerides üle parema ja siis vastupidi. Teeme nii umbes viis minutit,
käed veel päris ära ei kuku, aga peaaegu. Treener ütleb, et laagris
tehakse sellist löömist vahel 50 minutit järjest! Sealt siis need
terasest õlalihased tulevadki.
Millimeetri täpsusega
Hakatuseks
tasub ära kasutada kõikvõimalikud mõõtmisvahendid, näiteks oma käed.
Püüdlikult asetan oma käe rinnaku ja teise käe vahele. Rõõmustan, et
silm ei valetagi ning täitsa täpselt tuleb välja.
Nüüd
pean leidma paarilise, kes oleks nõus ohverdama oma sihverplaadi, kui
mõni mu löök peaks juhuslikult tema ninast liiga lähedalt mööduma.
Alguses tundub võõrastav sihtida rusikat kellegi nina suunas, kuid
peagi haarab tähelepanu hoopis tehnika ning vastane peab ise vaatama,
kuidas rusika eest minema saab.
Kaitse ja rünnak
Ühel
hetkel saangi ootamatu haagi lõua pihta. Õnneks nii vaikse müksu, et
hambad kokku ei laksata ning asi lõpeb naeruga. Samas tajun nüüd eriti
selgelt, et tegemist on ikka tõelise võitluskunstiga, mille eesmärgiks
on vastasest jagu saada.
Wing Tsun on kiirete liigutustega lähivõitlus, kus kaitse on samaaegselt ka rünnak, mis teeb stiili väga agressiiveks.
Treener demonstreerib
Proovin
harjutust, kus vastane hoiab kinni minu paremast käest ning mul tuleb
esiteks anda löök vasaku käega talle rindu ja seejärel löök vastu tema
kätt, mis hoiab kinni minu paremast käest. Kui mu käsi vabaneb, pean
sellega kohe vastasele virutama. See kõik peaks käima kiiresti, et ei
jõua jälgidagi. Mulle aga on juba käega patsutamine pea peal ja
samaaegselt teise käega ringide tegemine kõhul keeruline. Käed lähevad
paratamatult sassi. Kumb kuhu peaks liikuma?
Löök peaeagu õnnestub!
Lõpuks
suudan löökide ahela õigesti sooritada, kuid siis liiguvad valesti õlad
või jalad! Meeleheite asemele on meel siiski rõõmus ning tahaks aina
uuesti ja uuesti proovida.
Märkamatult
saabki trenn läbi. Mu pea on rohkem väsinud kui keha. Treeneri sõnul
olevatki see alguses nii: rohkem vatti saab aju, sest keha tuleb
õigesti liikuma panna. Trenni lõpus tehakse kummardused meistritele,
treenerile, trennikaaslastele ning väljudes ka saalile. Naeratus näol
teen kummarduse ka endale, sest sain ju hakkama!
Wing Tsun annab juurde enesekindlust, teadmisi enesekaitsest ning rõõmsa tuju.
